Teated
Hariliku männi populatsioonisisene varieeruvus toitainetevaeses mullas on suur
Eesti Maaülikooli teadlased koostöös Brasiilia, Iraani ja Šveitsi kolleegidega uurisid hariliku männi geneetilist varieeruvust ja populatsioonistruktuuri üksteisest eemal asuvates rabades. Uuringu tulemusel selgus, et männi puhul oli varieeruvus populatsiooni sees suurem kui populatsioonide vahel.
Teadustöös, mida viisid läbi Eesti Maaülikooli teadlased ühes Brasiilia, Iraani ja Šveitsi kolleegidega, uuriti hariliku männi (Pinus sylvestris) geneetilist varieeruvust ja populatsioonistruktuuri üksteisest eemal asuvates rabades, kus loodusliku külviga hariliku männi populatsioon asub antud liigi jaoks toitainetega varustatuse piirioludes.
“Teadlased oletasid, et liigi jaoks vajalike toitainete miinimumi korral esineb autbriiding ja seega kõrge geneetiline varieeruvus,” selgitas Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia osakonna juhataja Ülo Niinemets. “Samuti eeldati, et geneetilises suguluses esineb ruumiline gradient, millele viitab suur puude struktuurne ja füsioloogiline varieeruvus (fenotüüpne plastilisus) mulla toitainete kättesaadavuse gradiendis". Töö tulemusel selgus, et kogutud andmed toetavad hüpoteesi osaliselt ning näitavad suuremat varieeruvust populatsiooni sees kui populatsioonide vahel. “Samuti täheldati populatsioonide ruumilises levikus teatud mustreid, mis peegeldavad väikese-skaalalist kohanemist,” ütles Niinemets.
Uuring on oluline üldise geneetilise varieeruvuse ja alampopulatsioonide eristumise selgitamiseks toitainevaestel aladel. Uurimistöö tulemus aitab paremini mõista liikide kohanemist keskkonna mitmekesisusega ja omab praktilist väärtust, kui valitakse taasmetsastamiseks sobivaid taimi. Eriti vajalikud on need teadmised olukorras, kus taasmetsastada kavatsetakse alasid, kus puude juurdekasv on suurel määral piiratud toitainete vähesusega. Uurimus on avaldatud juhtivas metsandusajakirjas European Journal of Forest Research.
Harilik mänd on ainus männi liik Põhja-Euroopas ning ka enamlevinud puuliik Baltimaades. Eestis moodustab harilik mänd 38% metsa koosseisust ja on seega domineeriv liik, eriti piiratud toitainetega aladel, sh Eestile iseloomulikes, erakordselt toitainetevaestes rabades.
Lisateave: Ülo Niinemets, Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia osakonna juhataja, e-post: ylo.niinemetsemu.ee, tel 5345 7189.
Pazouki L, Salehi Shanjani P, Fields PD, Martins K, Suhhorutšenko M, Viinalass H, Niinemets Ü (2015) Large within-population genetic diversity of the widespread conifer Pinus sylvestris at its soil fertility limit characterized by nuclear and chloroplast microsatellite markers. European Journal of Forest Research, DOI: 10.1007/s10342-015-0928-5
Teaduse tippkeskus ENVIRON tutvustab uusimaid teadustulemusi taimede stressi ja kliimamuutuste seostest
11:00 28.09.2015
1.-3. oktoobrini toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses Eesti Maaülikooli keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskuse ENVIRON eestvedamisel rahvusvaheline konverents „Environmental Adaptation: from Molecules to the Planet“. Konverentsi eesmärgiks on tippkeskuses nelja aasta jooksul tehtud teadustulemuste tutvustamine ning nende vaatlemine laiemas perspektiivis edasiste teadussuundade valikuks.
Teaduse tippkeskuse juht, Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets: „Tippkeskuse töö on olnud väga edukas – meie teadlaste töö taimede stressivastuste ja kliimamuutuste kohanemise molekulaarsete, füsioloogiliste ja ökoloogiliste kontrollmehhanismide kohta on äratanud maailmas suurt tähelepanu ning loonud eeldused kohanemise arvestamiseks suureskaalalistes kliima ja biosfääri vastasmõju kirjeldavates mudelites.“ Lisaks on tippkeskuse teadlased nelja tööaastaga selgitanud kliimamuutuste mõju Eesti kasvuhoonegaaside bilansile, taimehaiguste levikule, samuti on nad osalenud Eesti keskkonnamuutustele kohanemise strateegia väljatöötamisel.
Konverentsi teemad käsitlevad globaalsete muutuste mehhanisme ja muutuste mustreid, biogeensete lenduvühendite rolli taimede kohanemisel, kohanemist raku ja taime kui indiviidi tasandil, taime ja mikroobi vastasmõju muutuvas keskkonnas ning süsiniku ja lämmastiku ringet metsa ja märgalade ökosüsteemis.
Konverentsist võtab osa üle 130 osaleja 16 riigist. Kahe päeva jooksul peetakse 22 teaduslikku ettekannet, neist pooled on välisriikide tippteadlastelt Austraaliast, Saksamaalt, Soomest, Rootsist, Prantsusmaalt, Hollandist ja Tšehhist. Ligi 50 noorteadlast-doktoranti esitlevad oma teadustulemusi poster-sessioonil. Konverentsile järgneb ekskursioon tippkeskuse ENVIRON katse- ja seirejaamadesse Järvselja metsades, kus hiljuti avati uus 130 meetri kõrgune uurimismast.
Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus ENVIRON loodi augustis 2011, tegevusperiood lõpeb selle aasta lõpul. Interdistsiplinaarses teaduse tippkeskuses ENVIRON osaleb viis teadusrühma Eesti ülikoolidest rohkem kui 100 teadlasega, kellest ligi pooled on noorteadlased – doktorandid. Juhtivaks ülikooliks on Eesti Maaülikool, koostööpartneriteks Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. Tippkeskust rahastab Euroopa Liidu Regionaalarengu Fond ning Haridus- ja Teadusministeerium. Tippkeskuse töö on interdistsiplinaarne – laborikatsetest seireni välijaamades ning modelleerimiseni. Teadlased püüavad tundma õppida taimede molekulaarseid stressimehhanisme ning ennustada, kuidas ökosüsteemid globaalsetele kliimamuutustele reageerivad.
Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.-100. kohal. Taime- ja loomateaduste valdkonnas on kõrgkool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.
Maaülikooli teadlase poolt juhitud uuring annab esmakordselt ülevaate taimede lehestiku globaalsest varieeruvusest
EMÜ pressiteade 11:48 21.10.2014
Maaülikooli teadlase poolt juhitud uuring annab esmakordselt ülevaate taimede lehestiku globaalsest varieeruvusest. Loe siit.
Klimamuutustega kohanemise foorum Riias, 22.-23. mai 2014
22-23.05.2014 toimus Riias rahvusvaheline kliimamuutustega kohanemise foorum, mille eesmärk oli kokku tuua teadlased ning poliitika kujundajad selleks, et arutada kliimamuutustega kohanemise hetkeseisu ja tegevusi Balti riikides. Oluline osa on Euroopa kliimamuutustega kohanemise platvormi Climate-Adapt tutvustamisel.
Tippkeskust ENVIRON esindas ja pidas ettekande Ivika Ostonen-Märtin.
ENVIRONi avalik seminar - 28. aprill 2014
ENVIRONi avalik seminar - 10. märts 2014
Tippkeskus ENVIRON alustab avalike seminaride sarja
Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus ENVIRON kutsub kõiki kuulama ettekandeid avalikul seminaril!
Aeg/Time: 27.01, 14.15-16.30
Koht/Place: Ravila 14A-1019 (Chemicum)
Ajakava/Programme:
14.15-14.55 Maido Remm (TÜ, invited guest, Head of the Centre of Excellence in Genomics) "From genome sequences to DNA-based diagnostic tests"
14.55-15.20 Teele Ligi (TÜ, PhD-student) "Characterisation of bacterial communities in soil and sediment of a created riverine wetland complex using high-throughput 16S rRNA amplicon sequencing"
15.20-15.35 paus (tee/kohv)
15.35-16.00 Ebe Merilo (TÜ, senior researcher) "To open or close - stomatal responses of different species in controversial environment: results and perspectives."
16.00-16.25 Steffen Noe (EMÜ, senior researcher) ”SMEAR Estonia - growing science around a new infrastructure”
Info: Tiia Kurvits (tiia.kurvitsemu.ee) & Liina Jakobson (liina.jakobsonut.ee)
2013. aasta üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused
Bio- ja keskkonnateaduste valdkonna doktoritööde hulgas sai 3. preemia (700 eurot) tippkeskuse doktorant Zhihong Sun tööga "Keskkonnategurite mõju haava (Popolus sp.) isopreeni emissioonile", doktoritööd juhandas professor Ülo Niinemets, Eesti Maaülikool.
Seminarid 2013
Neljapäeval, 10. okt. 2013, kell 12.15, Lai 40-218 (prof. A. Vaga nim. aud.):
Thursday, 10 October, 12.15, Lai Str 40-218
Josep Peñuelas "Walking from genes to biosphere for a better understanding of global change in terrestrial ecosystems". Prof. Josep Peñuelas Global Ecology Unit CREAF-CEAB-CSIC, Center for Ecological Research and Forestry Applications (CREAF) - National Research Council (CSIC), Barcelona
Albert Porcar-Castell "Optics of Photosynthesis: seasonal variation in leaf-level chlorophyll fluorescence and spectral reflectance". Dr. Albert Porcar-Castell Dosentti/Adjunct Professor Department of Forest Sciences University of Helsinki
Ilmus Eesti Maaülikooli professori Ülo Niinemetsa toimetatud raamat taimsete lenduvate ühendite bioloogiast
Äsja ilmus Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professori Ülo Niinemetsa ja Arizona Ülikooli taimeökoloogia professori Russell K. Monsoni poolt toimetatud raamat “Biology, Controls and Models of Tree Volatile Organic Compound Emissions”.
Vaata lähemalt: http://www.springer.com/life+sciences/forestry/book/978-94-007-6605-1
Eesti Maaülikooli professor valiti Science Europe elu-, keskkonna- ja geoteaduste teadusliku komitee liikmeks
15.11.2012
Eesti Maaülikooli professor Ülo Niinemets valiti Science Europe elu-, keskkonna- ja geoteaduste teadusliku komitee liikmeks.
Science Europe (www.scienceeurope.org) on Euroopa teadust finantseerivate organisatsioonide poolt äsja moodustatud kõrgetasemeline kogu, mille eesmärgiks on anda Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele nõu teaduspoliitika ja –strateegia kujundamisel ning osaleda Euroopa ühise teadusruumi (ERA) loomisel, eelkõige esindades just teadlaste häält.
Eesti osaleb Euroopa põllumajanduse ja toiduga kindlustatuse initsiatiivis
Tippkeskuse ENVIRON juht Ülo Niinemets on nimetatud initsiatiivi üks eestipoolsetest koordinaatoritest.
Põllumajandusministeeriumi pressiteade
12.04.2012
Eesti teadlased osalevad partnerina teaduse ühiskavandamise initsiatiivi
“Põllumajandus, toiduga varustatus ja kliimamuutused” algatatud
pilootprojektis. Põllumajandusministeerium eraldab 2012. aastal Eesti
teadusgrupile 30 000 eurot.
Tegevus toob kokku 67 uurimisrühma 17 riigist sh Eestist. Ühiskavandamise
eesmärk on iseloomustada Euroopa toiduga kindlustatuses kliimamuutuse
tõttu toimuvaid muutusi ja tõhustada kohandumisvõimet kliimamuutuse mõju
modelleerimise kaudu. Selle ulatusliku projekti kogumaksumus on
hinnanguliselt ligi 15 miljonit eurot.
Eile andis teaduse ühiskavandamise initsiatiiv ”Põllumajandus, toiduga
kindlustatus ja kliimamuutused” FACCE - JPI teada esimese ühise tegevuse
finantseerimise heakskiitmisest.
Euroopa Nõukogu poolt 2010. a oktoobris heaks kiidetud teaduse
ühiskavandamise initsiatiivi ”Põllumajandus, toiduga kindlustatus ja
kliimamuutused” FACCE-JPI eesmärk on tegelda kliimamuutuse oludes säästva
põllumajanduse kaudu küllaldaselt kvaliteetset toitu ning kaasates 21
Euroopa riiki.
See initsiatiiv algatati eesmärgiga tugevdada Euroopa teadusuuringute
panust, pidades silmas maailma elanikkonna eeldatavat suurenemist sajandi
keskpaigaks üheksa miljardini ning järjest suurenevat nõudlust toidu,
sööda, kiu ja biokütuste järele muutuva kliima ja rangemate
keskkonnanõuete tingimustes.
Vaadake lisa FACCE – JPI veebilehel: http://www.faccejpi.com/
Lisainfo
Külli Kaare
Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna juhataja
kohusetäitja
Tel 6256554
kylli.kaareagri.ee
|
|
  |
